Eesti lillkiri – killuke esiemade pärandit tänapäevas
Eesti rahvariiete rikkalik tikandimaailm on kujunenud sajandite jooksul. See on midagi enamat kui lihtsalt tikand – see on lugu meie esiemade osavatest kätest, kannatlikkusest ja armastusest ilu vastu.
Üks kaunimaid ja äratuntavamaid mustriliike on lillkiri – värvikirevatest lillemotiividest koosnev tikand, mis kaunistas paljude piirkondade rahvarõivaid. Lillkirju võis näha näiteks tanudel ja käistel. Neid tikiti hoolikalt käsitsi ning iga muster oli omanäoline. Igas piirkonnas kujunes ajapikku välja oma värvi- ja mustrimaailm, mis on tänaseni äratuntav ja südamelähedane.
Tänapäeval elab see kaunis pärand edasi uuel kujul. Meie tikandifailid on loodud masintikkimiseks, kuid põhinevad traditsioonilistel Eesti lillkirjadel. Nii saavad vanad mustrid ja motiivid uue elu tänapäevastes käsitööprojektides. Saad luua midagi uut, samal ajal hoides elus vana ja väärtuslikku.
Valides tikkimiseks Eesti lillkirja tikandi, hoiad elus killukest Eesti käsitööpärandist ning austad meie esiemade oskusi ja loomingut.
Leia omale meelepärane tikand altpoolt ja lase traditsioonil õitseda oma töödes.
-
Kadrina kihelkonnas tikiti tanud kas musta või mitmevärviliste siidiniitidega. Tanu ääres oli tavaliselt punane pael, mille peale kinnitati kardpits. Tanud õmmeldi valgest ristkülikukujulisest kodukootud linasest kangast. -
Eesti rahvarõivaste veebilehelt võib lugeda: Pärnumaal hakati 19. sajandi keskpaigas pidulikul puhul kaelavärvliga särkide kaeluses kandma eraldi lahtkraed. Taolise krae lõige koosnes kahest osast – rinnaesisest ja kraest. Lahtkraed olid laiad (14 cm), kaunistatud tikandiga ning ääristatud tülliga. Igapäevased särgid valmistati sageli kraeta. Kuigi Pärnu kihelkonnast on rõivaesemeid väga vähe säilinud, on ERMis üks kaunilt tikitud lahtkrae. Seda on sageli kasutatud Tori rahvarõivaste juurde, mistõttu on jäänud arvamus sellest kui Tori lahtkraest.