Eesti rahvarõivaste veebilehelt võib lugeda:
Pärnumaal hakati 19. sajandi keskpaigas pidulikul puhul kaelavärvliga särkide kaeluses kandma eraldi lahtkraed. Taolise krae lõige koosnes kahest osast – rinnaesisest ja kraest. Lahtkraed olid laiad (14 cm), kaunistatud tikandiga ning ääristatud tülliga.
Igapäevased särgid valmistati sageli kraeta.
Kuigi Pärnu kihelkonnast on rõivaesemeid väga vähe säilinud, on ERMis üks kaunilt tikitud lahtkrae. Seda on sageli kasutatud Tori rahvarõivaste juurde, mistõttu on jäänud arvamus sellest kui Tori lahtkraest.
Kadrina kihelkonnas tikiti tanud kas musta või mitmevärviliste siidiniitidega. Tanu ääres oli tavaliselt punane pael, mille peale kinnitati kardpits. Tanud õmmeldi valgest ristkülikukujulisest kodukootud linasest kangast.
Eesti rahvarõivaste veebilehelt võib lugeda: Pärnumaal hakati 19. sajandi keskpaigas pidulikul puhul kaelavärvliga särkide kaeluses kandma eraldi lahtkraed. Taolise krae lõige koosnes kahest osast – rinnaesisest ja kraest. Lahtkraed olid laiad (14 cm), kaunistatud tikandiga ning ääristatud tülliga. Igapäevased särgid valmistati sageli kraeta. Kuigi Pärnu kihelkonnast on rõivaesemeid väga vähe säilinud, on ERMis üks kaunilt tikitud lahtkrae. Seda on sageli kasutatud Tori rahvarõivaste juurde, mistõttu on jäänud arvamus sellest kui Tori lahtkraest.